Die 1918 gegründete und 1991 wiedererstandene Republik Estland ist ein Teil der historischen Kulturlandschaft des Ostseeraumes. Sie umfasst das historische Estland, das nördliche Livland sowie die Inseln Ösel und Dagö. Bis zur Erlangung der Selbstständigkeit und zuletzt abermals zwischen 1940 und 1991 wurden das Land und seine Bewohner von wechselnden Mächten fremdbestimmt. Zunächst waren es mit der Christianisierung die Dänen und der deutsche Schwertbrüderorden, dann gelang es schon im 13. Jahrhundert dem Deutschen Orden, weite Teile des Landes in seinen Machtbereich zu integrieren. Die Reformation brachte das Ende des Deutschordensstaates und weckte unterschiedliche Begehrlichkeiten. Nordestland unterstellte sich selbst dem Königreich Schweden, Livland kam als Herzogtum zur Adels-Republik Polen-Litauen und die Insel Ösel wurde dänisch. 1629 eroberte Schweden auch Ösel und Nordlivland, doch 1721 gelang es dem russischen Zarenreich, Estland, Ösel und Schwedisch-Livland zu russischen Provinzen zu machen. Zwischen 1795 und 1918 gehörte das ganze Baltikum zum Russischen Reich. Die dann entstehende Republik Estland brachte mit einer Unterbrechung das Ende der Fremdherrschaft.
Die Ostsee war seit dem Mittelalter der wichtigste Verkehrs- und Handelsweg zwischen den angrenzenden Ländern und Regionen. Um die Herrschaft über sie zu gewinnen, wurden immer wieder Kriege geführt, die auch Estland vielfach zum Kriegsschauplatz werden ließen.
Seit der Frühen Neuzeit wurde die Landwirtschaft des Ostseeraums durch die Gutswirtschaft charakterisiert. Die ausgedehnten Flächengüter machten deren Gutsherren fast konkurrenzlos. Nur in Schweden gab es neben den großen Gutshöfen auch immer eine größere Zahl eigenständig wirtschaftender Bauern.
Die Zentren der ritterschaftlichen Güter waren die Herrenhäuser, deren Entwicklungsgeschichte im Folgenden aufgezeigt werden soll. Sowohl der Kultur- und Wissensaustausch über die Ostsee als auch die sich häufig ändernden Machtverhältnisse hatten einen großen Einfluss auf die Entwicklung.
1918. aastal loodud ja 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariik on ajalooline osa Läänemere kultuurimaastikust. See hõlmab ajaloolisi Eesti kubermangu alasid, Liivimaa kubermangu põhjaosa ning Saaremaad, Hiiumaad ja Muhu saart. Kuni iseseisvuse saavutamiseni ning aastatel 1940–1991 oli see maa ja rahvas mitme võõrvõimu meelevallas. Alguses olid need ristiusustamise käigus siia tulnud taanlased ja Saksa mõõgavendade ordu, seejärel õnnestus Saksa ordul juba 13. sajandil suur osa territooriumist oma võimu alla koondada. Reformatsioon tõi kaasa orduriigi lõpu ning see äratas mitme võõrvõimu huvi nende alade vastu. Põhja-Eesti läks vabatahtlikult Rootsi kuningriigi alluvusse, Liivimaa aga hertsogiriigina Poola-Leedu aadlivabariigi koosseisu ning Saaremaa liideti Taaniga. 1629. aastal vallutas Rootsi ka Põhja-Liivimaa ja Saaremaa, kuid 1721. aastal õnnestus Vene tsaaririigil Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa vallutada ning muuta need alad Venemaa provintsideks. Alates 1795. aastast kuulus viimanegi osa Ida-Baltikumist, endine Liivimaa hertsogkond, vene tsaaririigi koosseisu. Sellele järgnenud Eesti Vabariigi loomine lõpetas võõrvõimude valitsemise kuni nõukogude okupatsioonini aastatel 1940–1991.
Läänemeri oli keskajast alates olulisim liiklus- ja kaubatee selle ääres asetsevate piirkondade vahel. Ikka ja jälle peeti sõdu, et alade üle võimu saavutada ja selle käigus muudeti korduvalt sõja tallermaaks ka Eesti.
Varasest uusajast iseloomustas Läänemere piirkonna põllumajandust mõisamajapidamine. Tänu suuri alasid hõlmavatele mõisamaadele said mõisapidajad tegutseda sisuliselt konkurentsivabalt. Ainult Skandinaavia maades, eriti Rootsis, leidus suurte mõisate kõrval hulganisti ka iseseisvalt majandavaid talupidajaid.
Rüütlimõisate keskused olid härrastemajad, mille arengulugu kirjeldatakse käesolevad raamatus. Mõisate arengut mõjutasid nii Läänemere kaudu toimuv kultuuri- ja teadmiste vahetus kui ka pidevalt muutuvad võimuvahekorrad.
(Quelle | Allikas: Thomas Helms Verlag Schwerin)
Bock, Sabine; Helms, Thomas: Herrenhäuser in Estland | Mõisad Eestis. Aus dem Estnischen von Sigrid Parts. 24,4 x 17,5 cm, Hardcover, zweisprachig (deutsch/estnisch), 128 Seiten, 136 Abbildungen, 11 Karten, Ortsregister
24,80 €, 978-3-944033-29-7